• OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,08
  • OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,08
  • 12.04.16, 11:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

OECD: Eesti tööjõumaksudega keskmike seas

OECD uuring näitas, et teist aastat järjest on keskmise töölise maksukoormus OECD riikides keskmiselt 35,9%. Eesti jääb 39%ga tabeli keskossa.
OECD kõrvutas liikmesriikide tööjõumakse
  • OECD kõrvutas liikmesriikide tööjõumakse Foto: Scanpix/Reuters
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD avaldas täna oma 34 liikmesriigi tööjõumaksude võrdluse – vaatluse all on palgalt tasutav tulumaks ning töövõtja ja tööandja tasutav sotsiaalmaks 2015. aastal. 
Maksukoormuse ehk maksukiilu leidmiseks on liidetud kõik tööandja ja töövõtja poolt palgalt tasutavad maksud, võetud maha peretoetused ning leitud siis osakaal tööjõu kogukulus.
Eesti maksukiil oli 39%, mis asetab Eesti 34 riigi võrdluses Kreeka järele 15. positsioonile, kui liikuda suurimalt väikseima suunas. Soomes ja Rootsis oli maksukiil Eestist suurem, vastavalt 43,9% ja 42,7%, Taanis ja Norras aga väiksem, vastavalt 36,4% ja 36,6%.
OECD keskmine jäi teist aastat stabiilseks, kuid 24 liikmesriigis tööjõumaksud eelnenud aastaga tõusid. Selle korvas maksukoormuse langus kaheksas liikmesriigis, kus Eesti oli koos Kreeka ja Hispaaniaga neid riike, kus tööjõumaksud enim langesid. Kahes riigis maksud ei muutunud.
Kõige kõrgemalt on üksik lasteta tööline maksustatud Belgias (55,3%). Järgnevad Austria (49,5%), Saksamaa (49,4%) ja Ungari (49%). Skaala teises otsas on kõige madalama maksukoormaga Tšiili (7%), Uus-Meremaa (17,6%) ja Mehhiko (19,7%).
Enam kui 0,4 protsendipunkti võrra tõusis maksukoormus viies riigis – Austraalias, Luksemburgis, Iisraelis, Itaalias ja Portugalis.
Suurim maksukoormuse langus oli Kreekas (1,3 protsendipunkti), järgnesid Hispaania (1,2) ja Eesti ühe protsendipunktiga. Iirimaal ja Hollandis oli maksulangus üle 0,4 protsendipunkti. Nimetatud viiest riigist kolmes alanes sotsiaalmaks ning kolmes tulumaks.
Raport uuris maksude ja peretoetuste mõju ka lastega peredele. Eesti paistis silma kui riik, kus nende perede maksukoormus, kus on kaks last ja ainult üks vanem käib tööl, kõige enam kahanes (4,4 protsendipunkti). Seda eelkõige tänu peretoetuste tõusule.
esti puhul hakkab silma seegi, et võrdluses teiste riikidega on töövõtjate osa sotsiaalkindlustussüsteemi väike (1,2%). Üldse ei maksa töövõtjad sotsiaalmaksu Austraalias, Taanis ja Uus-Meremaal ja väike on töövõtja osa ka Islandil, Iirimaal ja Mehhikos. Skaala teises otsas on Sloveenia ja Saksamaa vastavalt 19% ja 17,2%ga.
Samas on Eesti nende riikide hulgas, kus tööandjad maksavad üle 20% tööjõu kogukuludest sotsiaalmaksuks. Esikohal on siin Prantsusmaa 27,5%ga. Eesti on kolmandal kohal 25,3%ga. Üle 20% on näitaja tööandjate jaoks ka Austrias, Belgias, Tšehhis, Ungaris, Itaalias, Slovakkias, Hispaanias ja Rootsis. 
Protsendina tööjõukuludest ületab tööandja ja töövõtja tasutav sotsiaalmaks 20% enam kui pooltes OECD riikides. Enam kui kaheksas OECD riigis moodustab see enam kui kolmandiku tööjõu kogukuludest – Austrias, Belgias, Tšehhis, Prantsusmaal, Saksamaal, Ungaris, Slovakkias ja Sloveenias.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.09.24, 13:51
Sileni vaikuseruumid liiguvad taastuvenergia abil nullheite suunas
Unikaalseid vaikuseruume tootev Silen kasutab nüüdsest vaid taastuvenergiat, kuna ettevõtte kestlikumaks muutmine annab eksporditurgudel märgatava konkurentsieelise.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele